Metoodika

Myth Detector kontrollib avatud allikate abil meedias avaldatud libauudiseid (ka valeuudis, võtsuudis). Seejuures järgivad uurijad veebilehe eetikakoodeksit ja allolevat metoodikat.

Myth Detectori eetikakoodeks tugineb seitsmele aluspõhimõttele. Nimelt: 1. Täpsus; 2. Erapooletus; 2. Allikate läbipaistvus; 4. Metoodika läbipaistvus; 5. Korrektsioon; 7. Diskrimineerimise vältimine; 8. Organisatsiooni ja rahastamise läbipaistvus.

Faktikontrolli protsess koosneb neljast etapist: The fact-checking process involves four stages:

1. valik
2. kontrollimine
3. hindamine
4. info otsimine allika kohta

1. Valik

Seiretiim jälgib regulaarselt Gruusia televisiooni, online- ja trükimeediat ning sotsiaalmeedia platvorme, samuti Venemaa valitsuse loodud meediakanaleid (Sputnik-Gruusia, Sputnik-Osseetia, Sputnik-Abhaasia). Seire keskendub libauudiste, läänevastaste sõnumite ja vihakõne paljastamisele. Lisaks saavad Myth Detectori külastajad raporteerida võimalikku võltsitud sisu spetsiaalse veebilehe rubriigi Raporteeri  kaudu või läbi meie Facebooki lehe.

Raporteeritud materjalid ja seiretiimi töö moodustavad andmebaasi võimalikest vale või manipuleeriva sisuga materjalidest. Myth Detector toimetus valib sellest andmebaasist igapäevaselt materjale, mis peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele.

• Kas informatsioon on kontrollitav meedia poolt raporteeritu või alika poolt esitatud väide? Kas tegu on fakti, arvamuse, ennustuse või hüpoteesiga?
• Kas see hõlmab faktidega manipuleerimist? Kas tundub et tegu võib olla pool-tõega või on kasutatud valikulist fakide esitamist?
• Kui oluline on viga?
• Kui usaldusväärne on allikas?
• Ka sarnast valeinformatsiooni on levitatud ka varem ja kas teave võib olla osa koordineeritud ja sihipärasest kampaaniast?
• Kui uudisväärtuslik lugu on?

Myth Detector tegeleb ainult selliste väidete, andmete ja faktidega, mis on kontrollitavad ja mida saab ümber lükata, kasutades tõendatavaid, faktidel põhinevaid vastuargumente. Me ei kontrolli arvamusi, ennustusi ega hüpoteese;

Myth Detector keskendub teemadele, mis puudutavad ühiskonna ja/või üksikisikute heaolu. Kui allika poolt tehtud viga ei ole oluline, viiruslik või kahjulik, mis tähendab, et sellel ei ole tagajärgi avalikkusele, siis me ei lükka seda ümber et mitte kaasa aidata selle levikule. Kui me tegeleme väitega, millel võib olla tõsine kahju avalikkusele, näiteks väited mis on seotud rahvatervise, rünnakute, tsiviilkoosluste või looduskatastroofidega, siis püüame selle levikut kiiresti vähendada.

Nagu eetikakoodeksis välja toodud „Myth Detector“ 

As outlined in our code of conduct, “Myth Detector” rakendab samu standardeid kõigile, sõltumata sellest, kes esialgse väite esitanud on või millisele poole poliitilisel spektrit see kuulub. Sellega anname endast parima, et vältida isiklikke, poliitilisi või kinnituslike eelarvamusi.

2.  Kontroll 

Myth Detector kontrollib fakte avatud allikate kaudu.

Esimene samm on tuvastatud väite dekonstrueerimine, et teha kindlaks, kas jutt on tasakaalustamata ja/või millisest allikast/tegurist see pärineb ning kas selles esitatud faktid on täiesti väljamõeldud. Seejärel otsime/kontakteerume konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt esmaste allikatega, otsime teabe päritolu ning otsime usaldusväärseid fakte ja andmeid kõige ajakohasematest ametlikest allikatest ja/või vajaduse korral teostame tehnoloogilisi pildi-, video- või helituvastuse protsesse.

Kontrollimisel järgib Myth Detector järgmisi meedia- ja teabekirjaoskuse suuniseid:

• Libauudiste kontroll 
• Pildimaterjalide kontroll 
• Videomaterjalide kontroll 
• Isikute kindlakstegemine 
• Veebisaitide kindlakstegemine/kontroll 
• Geolokatsioon
• Ajaloo võltsimine 
• Trollid ja botid 
• Suurandmete ja avalike institutioonide elektroonilised andmed

2.1 Allikad

Myth Detector lingib ja dokumenteerib kõik artiklites kasutatud tõendid, et lugejad saaksid ise kontrolliprotsessi korrata, välja arvatud juhtudel, kui allika isiklik turvalisus võib olla ohus. Anonüümseid allikaid võib sellistes olukordades kasutada ainult siis, kui nende esitatud andmeid toetavad nimelised allikad või materiaalsed tõendid. Myth Detector faktikontroll peaks välja tooma kõik võimalikud huvide konfliktid või eelarvamused, mis võivad potentsiaalselt mõjutada uurimisprotsessi.

Artiklid peaksid sisaldama vähemalt kahte või enamat allikat järelduste tegemiseks väite tõesuse kohta, välja arvatud juhtudel, kus on võimalik kasutada ainult ühte allikat. Selline olukord võib juhtuda, kui tõendiks on ametlik dokument. Sekundaarseid allikaid ehk neid, mis analüüsivad, nüansseerivad või kritiseerivad esmast allikat, võib kasutada lisakontekstina, kuid neid ei tohiks kasutada järelduse alusena. Erandjuhtudel, kui faktikontroll tugineb kõigis oma järeldustes ainult sekundaarsetele allikatele, tuleks sellist lähenemisviisi põhjendada.

2.2 Konfidentsiaalsus

The image and/or identity of the subjects of an investigation will be blurred when there is a reasonable concern for their safety. Uurimise all olevate isikute kujutis ja/või identiteet hägustatakse, kui on põhjendatud mure nende ohutuse pärast. Kontrollitud sisu levitanud kasutaja nimi ja pilt (kui see on olemas) hägustatakse, nagu ka kõik muud elemendid, mis võimaldaksid valeandmete levitajat tuvastada (näide siin), et vältida põhjendamatut avalikku tähelepanu või liigset avalikustamist. Samuti varjatakse nende isikute identiteedid, kes esinevad kasutajate poolt jagatud sisus, kuid kelle identiteet ei ole seotud valeinformatsiooniga (vt seda näidet) või kelle avalikustamine võib viia liigse tähelepanu avaliku tähelepanu või võimaliku ahistamiseni.

Kui kasutaja on avaliku elu tegelane, organisatsioon, veebisait või meediaväljaanne (näide siin) või kui kasutaja levitab korduvalt valeinfot (siin on näide), ei hägustata tema identiteeti. Kui tegemist on korduvate õigusrikkujatega, peaks artikkel sisaldama selgeid tõendeid selle kohta, et nad on varemgi valeinformatsiooni levitanud. See võib olla, kuid ei piirdu sellega, lingid teiste faktide kontrollimiseks selle konkreetse kasutaja poolt esitatud ümberlükatud väidete kohta.

Isikuandmed, nagu telefoninumbrid, aadressid või muud isikut tõendavad andmed, mis võivad viia isiku ahistamiseni, peaks olema varjatud. Kui selline teave on info ümberlükkamise jaoks vajalik, varjame selle osaliselt, näiteks näitame ainult osa telefoninumbrist või ID-kaardist.

Similarly, When a minor’s image appears in the verification, unless they are a public figure, in order to preserve their privacy, the face should be blurred. Unless the minor is a well-known person or is necessary for verification, their complete name won’t be disclosed. Sarnaselt, kui kontrollimise all olevas infos on alaealise kujutis ja kui ta ei ole avaliku elu tegelane, tuleks tema eraelu puutumatuse säilitamiseks nägu hägustada. Samamoodi ei avaldata alaealise täielikku nime, välja-arvatud, kui alaealine on tuntud isik või kui nimi on hädavajalik osa teostatud infokontrollist. 

3. Hindamine

Faktikontrollie põhinedes, toimetus kategoriseerib rikkumise ühte järgnevatest kategooriatest: 

• Desinformatsioon: Teadlikult levitatud vale, millel puudub faktiline alus ja mille eesmärk on avalikkuse petmine. Desinformatsiooni kasutatakse sageli seoses väidetega, mida levitatakse osana suuremast taktikalisest informatsioonilise õõnestamise katsest (näide siin).
• Valeinf (väärinfo): Vale väide, mida levitatakse ilma eelneva kavatsuseta teisi eksitada või petta (näide siin).
• Manipulatsioon: Faktid/arvamused/üritused on esitatud või tõlgendatud viisil, mis tekitab neist avalikkusele  (näide siin).
• Visuaalne manipuleerimine: Foto/video on võltsitud või muudetud. Reeglina on selliste piltidega kaasas eksitavad pildiallkirjad. (Näide 1); Filmi, reklaami või graafilise mängu katkend, mida kasutatakse pigem tegelike kui lavastatud sündmuste illustreerimiseks. (Näide 2); Autentne visuaal, mis ei vasta sündmust kirjeldavale pealkirjale (näide 3).
• Osaliselt vale: Kuigi levitatav väide sisaldab mõningaid tõeseid elemente, on väite keskne/oluline osa vale või on välja jätnud olulisi nüansse (näide siin). 
• Eksitav/ puuduv kontekst: Ilma täiendava konteksti ja/või üksikasjade esitamiseta viiks väide üldsuse eksitusse (näide siin). 
• Ilma tõendusmaterjalita: Puuduvad faktilised tõendid või esmane allikas, mis kinnitaks levitatavat väidet (näide siin). 
• Võltsitud tsitaat: Tsitaat on täielikult väljamõeldud ja omistatud konkreetsele isikule või oluline osa tsitaadist on muudetud, nii et selle tähendus on muutunud (näide siin).
• Vandenõu: Väide, mille eesmärk on ilma mõistlike tõenditeta anda mõista, et teatud sündmusi või olukordi manipuleerivad salaja kulisside taga võimsad negatiivsete kavatsustega jõud (näide siin).
• Satiir: Väited, millel on satiiriline/humoorikas iseloom ja mida ei tohiks käsitleda kui tõeset teavet (näide siin).
• Mitte teaduspõhine ravi: Väide, mis julgustab avalikkust kasutama ravimeid/aineid, mida ei ole olemas, mis võivad olla tervisele kahjulikud või mille tõhusust ei ole heaks kiidetud ravimiametite poolt. Sarnased väited on muutunud eriti aktiivseks Covid-19 pandeemia ajal, kus erinevaid aineid on esitatud viiruse raviks (näide siin).
• Pettus: Väide, postitus või reklaam, mida levitatakse ettekavatsetult, et omandada sotsiaalmeedia kasutajatelt petlikult kas raha või isikuandmeid (näide siin).

4. Allikast

Kui allikas levitab regulaarselt valeuudiseid või kui meediaväljaanne on äsja asutatud ja selle tegelik omanik on varjatud, otsib uurija lisateavet allika kohta. Meediaväljaannete puhul hõlmavad sellised lisaandmed ennekõikke infot omanike ja rahastamise kohta, mis on kättesaadavad avatud allikatest ja mida kontrollitakse läbipaistvuse suuniste alusel. Kui allikaks on avaliku elu tegelane, koostatakse tema kohta profiil, mis aitab lugejal luua detailsemat arusaama.

 5. Artikli avaldamine

Artikkel avaldatakse, kui see on läbinud vastutava toimetaja redigeerimise ning saanud peatoimetaja asetäitja või peatoimetaja lõpliku heakskiidu. Artikli koostamisel järgivad uurijad stiilijuhendit. Tulemused tuleb tekstis selgelt esitada, samas tuleb vältida sõnastust, mida võib tõlgendada väärtushinnangutena.

Lisateavet Myth Detectori toimetuse kohta leiate siit.

6. Trollide tuvastamine

Trollid tuvastatakse avatud allikate ja eelkõige kahtlase konto avaandmete põhjal. Trollide seire toimub sotsiaalmeedia konto profiili analüüsi alusel ja hõlmab järgmisi aspekte: 1. trollikonto rubriik “Minust”, isiklikud fotod ja videod, 2. avalikud kommentaarid, postitused ja käitumine ajas. 

Kontrollimaks, kas sotsiaalmeedia konto on tõeline, kasutame lisaks isikutuvastuse otsingumootoreid, nagu Webmii.com, pimeyes.com, Google Image Search, Yandexi pildiotsing, Findclone.ru. 

Kui trollid kasutavad teiste inimeste fotosid, et muuta nende identiteet tõelisemaks ja usaldusväärsemaks, kasutame fotode kinnitamise järgmiseid teenuseid: images.google.com, Tineye.com, yandex.com/images, Baidu.com.

7. Parandused ja korrektsioonid

Igaüks võib pöörduda Myth Detectori poole, kui meie poolt kontrollitud teave on apellatsiooni esitaja arvates ebatäpne ja igaüks võib esitada asjakohaseid vastuargumente. Selleks peab meile kirjutama ([email protected]) või täitma apellatsiooni vormi. 

Lisateabe saamiseks vaadake paranduste/kaebuste poliitikat.